Kuidas ühest sai LÕPUKS kaks…

Järgnev postitus on eelkõige pildi blogi, aga lisasin ka veidikene teksti meie suhte aastapäeva puhul! 

IMG_5952

Üks aasta- pikim suhe, esimene tõeline suhe!

27 aastat veetsin ma uhkelt vallalise tiitlit kandes. Muidugi käis elust läbi väikseid silmarõõme aga kuna olin 100%  keskendunud enda fitnessikarjäärile, reisimisele ja tööle, ei suutnud ükski noormees end minu kõrvale (või mina nende kõrvale) istutada kauemaks kui paar kuud.

IMG_5955

Fitness oli kindlasti üks peamisi põhjuseid miks eelistasin olla üksinda. Dieete pidades on tujud väga muutlikud ja paljud noormehed ei saanudki minust aru, et miks nii palju trenni teen või kui läksime näiteks välja sööma, et miks ma ikka seda juustukooki ka ei söö,  üks tükk ei tee ju midagi… Aga niipalju tegi, et sain aru, et see inimene ei ole minu jaoks õige valik! Otsisin kedagi, keda ei häiriks minu elustiil, kes ei häbeneks, et on vähem vormis kui mina ja kes ei sunniks mind astuma jõusaali rutiinist välja-ideaal oleks siis olnud põhimõtteliselt meessoost mina ise 😀 .  Nüüd tagasi mõeldes pean ütlema, et olin vist ise ka see, keda vahel kutsutakse traditsioonilise maitseaine nimetuse järgi- pipar, valiv pipar! 😀

IMG_5842

Mulle ei meeldinud kunagi avalikkuse ja eelkõige vanemate ette tulla suhtega mis polnud kindel või milles ma ise pikka tulevikku ei näinud. Tundsin end üksi tugevana ja ei näinudki otsest vajadust kedagi enda kõrvale varuda. Mida rohkem aeg edasi liikus, seda rohem veendusin, et just üksinda ongi mul kõige parem elada.Olin endamisi juba mõelnud, et ju ma siis võtan palju kasse ja koeri millega kodu täita ja kellega vanaduspõlves enda monolooge jagada saan. So sad, right?! 😀 IMG_5827

Ma olin isegi nii vallaline, et mõningatel inimestel tekkis juba mure, et äkki olen üldse omasoo armastaja ega julge veel kapist välja tulla. Kõigepealt ma naersin selle üle ja muidugi läks see mulle ka natukene hinge aga ega ma sellepärast kohe klubidesse meest otsima tõtanud. Mul polnud vaja kellegile midagi tõestama minna. Mina elasin edasi enda väikeses muinasmaailmas, kus ootasin seda printsi valgel hobusel! 🙂 

IMG_6239

Ja umbes 2 aastat tagasi ma seda printsi esimest korda kohtasingi- valget hobust tal kahjuks polnud, küll aga oli ta ise riietunud üleni valgesse.  Meie esimene kohtumine kestis umbes-täpselt 5 minutit.  Ma kirjeldan teile kiiresti seda olukorda ‘laivis’ :

IMG_6241

Käes on suvepuhkus, mul on veel jäänud paar viimast päeva Eestis olla:  Helene (mu täditütar) ja mina SunSeti ööklubist koju minemas… Ootame fuajees mu õde. Järsku näen välisukse juures seismas valges riietuses pikka, nägusat, päevitunud noormeest. Selle peale muidugi see natukene purjakil mina kohe hüüdis (ja ikka nii, et terve fuajee kuuleks…) : ” Appi Helene, vaata kui ilus mees!”  😀  Sealt edasi mina ise tegelikult rohkem väga ei rääkinudki, Helene ja mu prints valges vahetasid veel paar sõna ja ilmselgelt nägi Helene selles kohtumises mingit sädet kuna andis salaja Allarile minu telefoni numbri. Minult endalt on klubis suhteliselt võimatu numbrit välja pinnida kuna pole eriline sõnumite saatja, helistamist ei soosi ammugi ja ei taha telefoni tühjade numbritega kurnata. Järgmine päev kutsus Allar mind välja (PS! üks armsamaid kutseid mu elus 😀 )  aga kuna eelmine õhtu oli oma töö teinud ja olin järgmine päev lendamas, eelistasin kodus puhata ja nii meie teed uuesti lahku läksid. Mina lendasin järgmine päev Londonisse ja Allar Balile.

IMG_6150

Natukene rohkem kui pool aastat hiljem juhtusime me jälle samal ajal Eestis olema ja sellest hetkest saigi juba minust ‘meie’.  Selle asja nimi on vist saatus…

IMG_5835

Kuidas siis seekord kõik nii lihtsalt käis? 

Tegelikult ei käinudki. Mina olin esialgu selline nagu ma ikka, võtsin aga stopperi välja, et vaatada kui kiiresti järgmise inimese enda elust eemale peletada saaksin. Olin endiselt veendunud, et üksinda on kergem- nii hea ju pidudel käia, ei pea kellegile aru andma, saan rahus jõusaalis käia,pole vaja kokata ega reisiplaane vastavalt kellegi teise ajakavale seada… Vahe oli seekord selles, et Allar ei olnud selline noormees, kes jookseks esimest takistust nähes minema (ja takistusi meil jagus, alustades vahemaast…).Vastupidi, tema jaoks oli see huvitav väljakutse ja ta andis endast kõik, et see suhe ilusa alguse leiaks ja ka püsima jääks.

IMG_5953

Mõningad teod mis mu südame võitsid:

  • 1 armas kiri iga hommik mitu kuud järjest ( ei jäänud mitte ükski päev vahele kuni hetkeni mil kokku kolisime ja ta juba ise oma sõnumi edastada sai 😀 )
  • Ootamatud lilled kulleriga…
  • ‘Gentelman’i’ käitumine kui kusagil väljas käisime- uste avamine, jaki seljast võtmine, lauda abistamine jne… jep, sellised mehed ka veel eksisteerivad!
  • Londoni külastus iga paari nädala tagant…
  • Ühised trennid ja huvi jõusaali vastu…
  • Armas käitumine mu pere ja sõprade vastu…
  • Huvi reisimise vastu…
  • Suuremad lihased kui mul endal 😀 …
  • Lõputud jutuajamised, kus ta alati päriselt ka kuulas (ma loodan 😀 ) ja tundis huvi..
  • Positiivne maailmavaade ja hea huumorisoon…

IMG_5839

Mitte, et mul pole piisavalt jõudu, et ise uksed lahti tõmmata ja end tooliga lauda lohistada aga see, kui keegi teine teeb kõik need väikesed asjad sinu eest, on väga meelitav ja  võluv :)! Veel tänaseni ootan ma hetke ,mil kõik need viisakus etteasted lõppevad ja kodus iganädalased lilled laualt kaovad aga tundub, et see ongi mu prints Allar! 😀

IMG_6240

Kõige suurema südamega noormees keda ma tean!!! 

IMG_5951

Koos oleme me olnud juba tervelt aasta ja no mul ei olegi piisavalt häid omadussõnu, et seda suhet kirjeldada. Kui me astume koduuksest sisse, siis siseneksime me kahekesi nagu kosmosesse kus teisi inimesi pole. Need ootamatud laulu -ja tantsuhood mis meil vahel pähe löövad ja kus 1 ei saa viletsam olla kui teine 😀 …mingisuguse oma veidra dialektiga rääkimine mida teised jääksid lolli näoga kuulama ja vaatama…lõputud geniaalsed (meie arust 😀 ) naljavideod mida hiljem lähedastega jagame..musklite võrdlemine peegli ees…uute reiside ja seikluste planeerimine… Ühesõnaga,meil igav ei hakka! 😀

IMG_5836

Mul on väga vedanud, et Allar sujuvalt ennast mu kõrvale oskas istutada! Kui varem arvasin, et üksi olin õnnelik ja kõik oli nii tore, siis nüüd on kõik vähemalt kolmekordistunud!

IMG_5833

Mu kogu pika loo põhimõte on eelkõige selles, et suhetesse pole mõtet kiirustada ainuüksi selleks, et tunned survet muu maailma poolt. Parem oota ära see õige ja alates sellest hetkest ei vahetaks sa koosolemist mitte kunagi vallalise elu vastu! Jagatud rõõm on kahekordne ja jagatud mure poole väiksem 😀 !

IMG_5828

Piltide autor: Keidi Vaikma

Keidi, suur aitäh, et selle ilusa lumise päeva meiega veetsid! 

IMG_5843

 

 

 

 

4 thoughts on “Kuidas ühest sai LÕPUKS kaks…

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s